Hea toetaja

Eestlaste poolt algatatud Maailmakoristus kaasab juba 2012. aastast alates miljoneid inimesi üle maailma.

2018. aastal võttis maailmakoristusest osa 17,6 miljonit inimest 157-st riigist, 2019. aastal juba 21,2 miljonit inimest 180-st riigist. Maailmakoristus toimus ka eelmise aasta erakorralistes tingimustes - registreeriti 11 miljonit inimest 165st riigist.

Maailmakoristuse eesmärk on tõsta teadlikkust globaalsest prügiprobleemist, tuua erinevad sektorid kokku ja algatada maailmakoristusega igas riigis süsteemsed muutused kestliku ühiskonna loomiseks. Eesmärk on kaasata 5% iga riigi elanikkonnast koristuspäevale, mis on teaduslikult tõestatud kaldepunkt muutuste tekitamiseks ühiskonnas, nii inimeste väärtushinnangutes, käitumistes ja sotsiaalsetes normides. Maailmakoristus toetab seitset ÜRO kestliku arengu eesmärki.

Tegemist on maailma suurima kodanikualgatusega, mis on sündinud Eestis. Maailmakoristust korraldab mittetulundusühing Let’s Do It World, mille liikmesorganisatsioonid asuvad 164-s riigis ning mille peakorter asub Eestis. Kogu liikumist juhivad Eesti inimesed.

Koristuspäev toob kokku ja liidab omavahel konfliktis olevaid kogukondi. Eesti näitab head eeskuju, kuidas rahvusvaheliselt teha positiivset koostööd ja rakendades nutikalt tehnoloogiat jätkusuutlikuma elukeskkonna nimel.

Tänu prügikoristamisele väheneb joogiveo reostus, haiguste levik ja CO2 emissioonid, mis omakorda aitab kaasa kliimasoojenemise vastu võitlemisel. Maailmakoristus on konkreetne programm, mis annab haavatavatele riikidele käegakatsutavaid tulemusi ja käivitab Eesti toel riigisisesed protsessid tugevama, tervema, jätkusuutlikuma ühiskonna ehitamisel.

Uuringud näitavad, et maailmakoristuse tulemusena tekkiv puhas elukeskkond ja tugev kogukond vähendavad rändesurvet – riigid muutuvad elamisväärsemaks, luuakse uusi rohelisi töökohti ning see vähendab inimeste paremate elutingimuste otsimist mujal.

Maailmakoristus on muutunud tugevaks Eesti brändiks ning võimaldab Eestil maailmas silma paista. Eesti lipp lehvib uhkelt 164-s maailma riigis.

Maailmakoristuse koordineerimine kõikides maailma riikides nõuab igapäevast pühendumist ja aktiivset tegutsemist. Aita peatada globaalset prügikriisi ja toeta ülemaailmset Maailmakoristuse võrgustikku. Iga toetus loeb.

Maailmakoristust saad toetada annetuse tegemisel järgmisele arveldusarvele:

Mittetulundusühing Let’s Do It World
EE917700771006322053

Kontakt:

Anneli Ohvril
Lets Do It World tegevjuht
+372 5297557
anneli.ohvril@ldiw.org

Anneli Ohvril

Eripakkumine kultuurisõbrale!


Toeta Maailmakoristust ja kingime sulle tänutäheks muusikalise suurlavastuse "OOKEAN” piletid!  See teos räägib maailma hoidmisest, unistamisest, vabadusest ja aupaklikust suhtumisest elusse. See on audio-visuaalne vaatemäng, mis jutustab vee, tule koreograafia, kehakeele ning võimsa muusika kihtidega loo inimese panuse möödapääsmatusest. Laval ja ekraanidel on orkester Tallinn Sinfonia, kammerkoor Voces Tallinn, elektroonika, hiigelnukk, plastik, elu. Helilooja Ülo Krigul, elektrooniline helikujundus Sander Mölder, lavastaja Ran Arthur Braun, dirigent Risto Joost.


Maailmakoristus arvudes

2018. aastal võttis Maailmakoristusest osa 17,6 miljonit inimest 157-st riigist, 2019. aastal juba 21,2 miljonit inimest 180-st riigist, 2020. aastal 11 miljonit inimest 165st riigist. Kokku on Eesti mudeli alusel korraldatud koristusaktsioonides osalenud enam kui 50 miljonit inimest.

Maailmakoristus tõi näiteks Indoneesias 2019. aastal koristama 9,5 miljonit inimest, Pakistanis 2,5 miljonit, Indias 1,5 miljonit, USA-s 1,7 miljonit ja Kambodzas 0,8 miljonit. Koristused toimusid ka konfliktipiirkonades Afganistanis, Iraanis, Jeemenis ja Süürias.
Mõlemal aastal korjati kokku umbes 100 tuhat tonni prügi.

Maailmakoristuse kommunikatsioon jõudis vähemalt 187 miljardi kontaktini. 73% riikidest toimus koristamine koostöös kohalike omavalitsustega. Osalusprotsendi järgi elanikkonnast on edukamad riigid olnud läbi aastate Sloveenia 14%, Kosovo 10% , Albaania 10%, Kõrgõstan 10%, Bulgaaria 6%, Kambodža 5%, Indoneesia 3,5%, Küpros 3%, Eesti 2%.


Fakte prügiprobleemi kohta


• 3,5 miljardit inimest maailmas ei oma juurdepääsu jäätmekäitlussüsteemidele ja see prügi põletatakse või jõuab loodusesse, meredesse ja ookeanidesse peamiselt jõgede kaudu.


• The Global Waste Management Outlook’i hinnangul satub igal aastal loodusesse ja sealt ookeanidesse sadu miljoneid tonne illegaalset prügi. Ookeanites hulpiv prügi on 80% ulatuses pärit rannikukaugelt maismaalt.


• Prügiprobleem on arenenud riikide jaoks sama põletav kui arengumaades. Kõik riigid on mõjutatud prügiprobleemist, prügisaaste mõjutab globaalselt kõikide riikide elanikke ja sestap tuleb seda lahendada ühiselt.


• Iga aasta suitsetatakse 6,5 triljonit sigaretti ning 4,5 triljonit suitsukoni jõuab loodusesse. Suitsukonid on tehtud plastikust ning sisaldavad 150 ohtlikku toksiini. Loodusesse sattununa võib üks suitsukoni mürgitada kuni 1000 liitrit vett enda ümber. Eestis jõuavad suitsukonid Läänemerre läbi tänavate kanalisatsioonide, kuna suitsetajad viskavad tihti oma konid kanalisatsiooniaukudesse või maapinnale, kust need sadeveega kanalisatsiooni uhutakse.


• Pariisi kliimakokkuleppe raames leppisid valitsuses kokku pikaajalises eesmärgis hoida globaalne keskmine temperatuuri tõus alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Selleks, et peatada ja vähendada ülemaailmseid heitkoguseid, tuleb muuhulgas anda jätkuvat ja suuremat rahvusvahelist toetust arengumaadele kliimamuutustega kohanemiseks.


• Globaalselt on jäätmed suuruselt neljas valdkond, mis panustab kliimasoojenemisse. Prügi lagunemisel tekib nii CO2 kui selle ekvivalent metaan, mille mõju on co2st lühem, kuid 28 korda tugevam. Jäätmete poolt tekitatud metaani kogus moodustab 11% kogu inimkonna poolt tekitatud metaani kogusest. Segaolmejäätmete tekke vähendamine ja ringlusse võtmine aitaks globaalselt oluliselt pidurdada ja vähendada kliimasoojenemist ja hoida seda alla 2%.


• Arengumaades keskmiselt tarbimine kasvab, sellega seotud prügikogused kasvavad, kuid prügi kogutakse tihti vaid linnastunud aladelt, mis ladestatakse prügimägedele, mis omakorda enamuses ei vasta üldtunnustatud keskkonnanormidele. Suur osa jäätmeid ladestatakse kohapeal ebasobivatesse kohtadesse, sealhulgas kuivendamiskraavidesse, tundlikesse ökosüsteemidesse (märgalad, mangroovid), järvedesse, jõgedesse ja merre, maetakse või põletatakse.


• Jäätmete, eriti plasti põletamine on omakorda seotud õhukvaliteediga, kuna need eraldavad atmosfääri toksilisi gaase, näiteks dioksiine, furaane, elavhõbedat ja polüklooritud bifenüüle, ohustades tervist ja keskkond. Jäätmete taaskasutus on ääretult madal. Prügikäitlus valdavalt kuulub valitsusele, kes on küll teadvustanud prügiprobleemi, kuid kel tihtipeale pole visiooni, kuidas seda lahendada. Tihtipeale ei sobi üksühele ka arenenud riikide prügikäitluspraktikad ja tehnoloogiad, neid tuleb kohandada. Seoses erineva majandusliku, sotsiaalse ja tehnilise tausta tõttu on vajadus riigi või regioonipõhiste lahenduste järgi.